Tervis Alpides

Bad Hofgasteinis toimub 10. Euroopa Tervisefoorum, kus Alpi päikese all arutatakse olulisi tervisepoliitika küsimusi. Mis ühist on kroonilistel haigustel ja kliima soojenemisel? Miks ei kasutata terviseinvesteeringute tegemisel majanduslikke argumente? Kas inimese suurema rahalise osaluse vältimine terviseriskide maandamisel viib tervishoiu rahastamise tulevikus kaosesse? Vastused hiljem, sest sessioonid jätkuvad.

Ajalooline mälu - abimees või painaja

Järjeks eelmisele postitusele ja tagasisidele tekkis mul mõte, kas üldse on vaja sellist jama "laste jaoks hoida". Kas nende elu ja maailm muutub sellest teadmisest paremaks? Kas see teadmine väldib sarnastesse olukordadesse sattumise tulevikus? Kui, siis pakuvad need teadmised parimal juhul mõningad võimaluse ellu jääda sarnastes olukordades, kus tuleb vajadusel osata varjata oma tegelikke mõtteid ja tundeid.
Mis väärtust on laste jaoks teadmisel, et meie laste vanemad (ehk meie) said banaani ja mandariine süüa kord aastas enne jõule ja siis ka piiratud koguses? Samal ajal on maailmas piisavalt kohti, kus lapsed ei saa iga päev süüagi... ehk tegelikult polnud nõukogude "õnnelikul lapsepõlvel" ju suurt häda miskit. "Suurtel inimestel" (meie vanematel ja vanavanematel) olid oma elumured, millest meie ei tea õieti midagi ning vaevalt, et see teadmine aitab meil elada oma tänast elu paremini. Jah, aeg-ajalt võib ju mõelda, et oma lastele tahame paremat elu kui oli meil endil, aga vaadates tänaste laste ("karmi") elu ei saa eriti kindel olla, et hoolimata banaaniküllusest ja piirideta maailmast on nende lapsepõlv parem kui meil omal ajal.
Samas jääbmõte virtuaalse NSVL või Orwelli kirjeldatud maailma arvutimänguks vormimisest ikkagi päris ahvatlevaks :)

Virtuaalne NSVL - üks buss pööras vasakule, teine oli ka sinine

Venemaa, Nõukogude Liit, sotsialism ja kommunism ning paljud muud üksikteemad, mis puudutavad igaüht sotsialismileeris elanud inimestest, ei jäta neid maha ühekski päevaks. Täna on Eestit väisamas ENPA juht seltsimees van der Linden, kes toetab pigem Venemaad kui demokraatlikke EL liikmesriike. Eks näis, missuguste kildudega ta täna esineb...
Aga selles Euroopa ja teiste arenenud riikide kodanike sotsialismi-ihalusest tingitud(?) seisukohtade valguses tahaks loota, et Euroopa keeltesse tõlgitakse Lauri Vahtre raamat "Absurdi impeerium", mida lugedes tuli lapsepõlv väga hästi silme ette - kui näts ja teksad oli kõva valuuta; kuidas vanaema söötis kartulikotitäite kaupa puhast leiba lammastele; kui õnnelik olid, kui pärast tundide pikkust järjekorratamist said osta 10 Eskimot, mis tuli samas ära süüa, sest koju nendega tahkes olekus niikuinii ei jõudnud jne jne jne.
Siiski raamatust tõenäoliselt ei piisa, vaid keegi võiks kätte võtta ning luua virtuaalse maailma "Life in Soviet Union" või mingi muu Second Life sarnase maailma, milles oleksid esindatud kõik nõukogude absurdsused (sh sundparteistamine, pealekaebamine jne). Las siis kõik, kes ihkavad elada vangina Marxi-Engelsi-Lenini-Stalini ideoloogial põhinevas haiges ja elujõuetus riigis, ootavad seal igavesti kommunismi saabumist. Ja kui selline elu neile meeldib, siis võiks neil olla võimalus taotleda sealsamas virtuaalses keskkonnas reaalset Venemaa kodakondsust.

P.S. Aitäh Ain, et selle raamatu mulle kinkisid :)

Ei mahu sisse

Kas postkast on väike vòi Ekspress suur?

EMT ei tea, mis teenuseid pakub

Saatsin eelmisel nädalal EMT-le kirja, et täpsustada teenuste olemust:

Tere!
Palun täpsemat infot "Kõnetasu" rakendamise tingimuste kohta, kuna teie kodulehel vastav info puudub (otsingumootor ei leia seoseid sõnaga "Kõnetasu"). Viide Kõnetasule on ainult Lühivaliku teenuste kirjelduse all:

Allikas:"Lühivalik partneritega - hinnakiri" (sama Kõnetasu pilt on ka Lühivalikus firmale ja perele)

Tänades,
------------------

Ja siin vastus:
Tere

Palun täpsustage oma küsimust. Mida mõtlete kõnetasu all? Kas kõnealustustasu? Kõnealustustasu on meil ainult uuel, Noova paketil. Kõnealustustasu lisatakse välja helistades kohe kõnehinnale.

Lugupidamisega,
XXX
Kliendiinfo teenindaja
-----------------
Kus kohast mina pean teadma, mis on Kõnetasu (=Kõnealustustasu?), kui EMT ei oska seda isegi kirjeldada? Oktoobris saab täis 10 esimest aastat EMT-s, mis arvestades viimaseid arenguid võib ka viimaseks kümmeaastakuks jääda...
-------------------
Lõplik selgus on siis järgmine ja sellega juhtum lõpetatud, ju oli tegemist algaja klienditeenindajaga:
"Kõnetasu on kõnealustustasu, mis rakendub helistades Elioni lauatelefonilt EMT mobiiltelefonile."

Surmakommid

Eile jooksis kommertskanalitel telereklaam uuest maiustusest, mis paraku (õnneks :) ei tekitanud mingit soovi seda isegi proovida. Jah, firma saab tarbijauuringute tulemusel võibolla kunagi öelda, et tema reklaami märgati, kuid ei saa kindel olla, et see mõjub positiivselt toote müügile.

Reklaami lühike mõte on see, et maius on nii hea, et seda ei raatsita anda isegi eluohtlikus seisundis inimesele... Ehk siis potentsiaalne toote tarbija on valmis tapma, kas tõesti? Või sain ma millestki valesti aru...

Laps teab ise, millal sööb

Pikk suvi on möödas ja taas aeg mõtteid mõlgutada. Palju teemasid oleks, millest kirjutada, aga ükski pole veel blogiküpseks saanud.
Suve mõnusamaid blogilugemisi on olnud Kaja lood Soomest, soomlastest, eestlastest, Eestist ja Saaremaast ning sekka ka kommunikatsioonist.
Aga mõtlema ja kirjutama ärgitas hoopis tema viimane lugu emade ja laste suhetest söögilaua ääres. Ei läinud see söögikarikas ka minust ega mu sõpradest mööda, kes väljaspoolt Tartut elades nädalavahetusel koju põikasid - kodus pidi sööma ja "pool siga" pandi ka kaasa, et tudeng raamatukuhja all kokku variseks. Ja on ka klassikud seda oma teostes kirjeldanud - söö poeg, söö veel teine põdrakints ka, mis sest ühest ikka saab ("Mees, kes teadis ussisõnu", Kivirähk).
Jälgides oma silmatera söömisi, on tekkinud mõte, et ega laps ennast nälga ei jäta, kui on mida süüa. Ühel päeval sööb rohkem, teisel vähem ning küsimus on pigem selles, mida vanemad käeulatusse panevad. On ju tehtud ka uurimusi, kus tõestatakse, et söömisharjumused kujunevad välja varases nooruses ning seetõttu ei ole küsimus selles, kas laps sööb, vaid mida ta sööb. Loodus ei luba elusorganismil nälgida ning seetõttu pole vaja muretseda, et laps ühel või teisel päeval ei söö. Eks vanarahvas teadis ka, mida rääkis "nälg on kõige parem kokk" ning seetõttu püüame ise küll vähemasti mitte sundida last sööma, sest ta teab ise, millal sööb. Aga see, mida ta sööb on juba palju keerulisem matemaatika, sest ahvatlusi on nii palju ja kui komi maitse kord juba suus, siis minnaksegi poodi eelkõige kommi ostma...

Pilt: http://www.gutenberg.org/files/16977/16977-h/images/27.jpg

Triskaidekafoobia

Ahaa, täna on ju jälle see päev, kus paljude inimeste alateadlikud hirmud toitu saavad ning paljudel juhtudel realiseeruvad hirmud, mida kramplikult vaka all hoitud. Päeva lõpus saab siis taas nentida, et näe, see kole 13 ja reede on õnnetult või õnnelikult mööda saanud, nii nagu kellegi ootused parasjagu on...
Oma elust küll ei mäleta juhtumeid, mida saaks selle sümboli hea või halva mõjuga seostada, aga kunagi ei tea, äkki täna on see päev :)
Aga triskaidekafoobikutel võib täna raske olla - jõudu päeva õhtusse veeretamisel!

Viina pole, pood kinni!

Tallinn alustab elanike ellujäämiskatsetega 1. augustist, kui alkoholi müük alates kella 8 õhtul on keelatud. Eelmisel nädalal võtsid poodnikud sõna, et kui alkoholi müüa ei saa, siis peaks poe õhtul varem kinni panema. Teised jälle hurjutasid, et inimeste harjumusi ei tohi muuta. Viinatootjad aga muretsevad oma kasumi pärast.
Alkoholipoliitika eesmärkidest ning sekkumiste kulu-efektiivsusest (mõju kogu rahvastiku eluaastatele) kirjutas Taavi juba novembris 2006. Alkoholi müügipiirangud üksi ei paranda eriti olukorda ning pigem tekitavad sellised "kampaaniad" (eriti tänastes tingimustes ja sellega seotud poliitikute motivatsioonile mõeldes) vastuseisu paljudes osapooltes, mida senised reageeringud ka tõestavad.
Mis aga puutub poodide lahtiolekuaegade lühendamisse, siis seda võiks teha küll. Miks peavad müüjad madala palga eest pooltühjades poodides passima, kui samas võiks nende töö parema korraldamise kaudu lühendada tipptundidel järjekordi (RIMI juht lubas seda lahkelt!)? Poodide lahtiolekuaja lühenemine mõjutab tõesti inimeste harjumusi ning kas see on halb, kui igaõhtuse poetreti asemel ollakse rohkem perega koos ja käiakse kasvõi lihtsalt jalutamas. Kui peres on piisavalt suur külmkapp (ja auto) olemas, siis on kord-paar nädalas poes käimine nii aega, närve (järjekorras seismine on ju väga tüütut) kui rahakotti säästvam :)

Lugu Meditsiiniuudistes

Lõpuks sai siis kirja lugu sellest, mida ka tervishoius vältida ei saa - internetiseerumine ja integreerumine üleilmsesse infosüsteemi indiviidide tasandil. Mõned (eriti vanemad inimesed) arvavad, et loodetavasti sellist aega ei tulegi, kus vetsupott mõõdab sul vererõhku ja -suhkrut ning saadab andmed vajadusel perearstile, kuid pigem tuleks eitamise asemel otsida täna juba võimalusi, kuidas säilitada inimlikkus ja (ammu-unustatud) privaatsus nähtamatute sensoritega elukeskkonnas.
Suurem osa inimesi, siiski arvab, et terviseandmete kogumine ja tervishoiutöötajatele kättesaadavaks tegemine on oluline ning e-tervise areng on paratamatus.

Silmatera

Jess, minu uus SonyEricsson K810i teeb mida lubab :) Nüüd võib siis tekkida blogisse ka rohkem isiklikku pildimaterjali.

Kirglik büroojuht

PRAXIS on paar kuud otsinud büroojuhti, kuid seni ei ole see õnnestunud. Hoolimata sellest, et pakkuda on loomingulist ja arendavat tööd arenevas noores poliitikauuringutele keskendunud sihtasutuses ei õnnestu leida sobivat inimest. Milles probleem? Kui lähtuda seisukohast, et head töötajat motiveerib peamiselt töö ja tunnustus, siis sellest ei tohiks puudust tulla, pealegi saab kohe alustada e-töökorralduse juurutamisega! Kas viga on palganumbris? Võibolla, sest tekkinud olukorras, kus töötingimused võivad suhteliselt sarnased olla, saabki üleostmisel määravaks pakutav rahahulk. Nagu jalgpallis juba :)
Tegelikult on peamine põhjus selles, et kõik tööandjad on aru saanud, kui raske on leida uut inimest, mistõttu hoitakse iga lahkujat kümne küünega kinni ning kui päev enne ei pandud halli kontorihiirekest ja tema rahulolematust tähelegi, siis pärast äramineku teadet alustatakse igakülgset moosimist - ja nii tekibki äraminejas kindlus ja kirg edasi tegutseda tuttavas keskkonnas uute väljakutsetega, sest ta on saanud tähelepanu ja tunnustust, mida ilma äramineku jõulise sõnumita oleks võimatu olnud loota.
Aga kui keegi tunneb endas kirge alustada isiklikku ja organisatsiooni arengut tagavat tööd koos keskmiselt 27-30 aastaste poliitikauurijatega, siis võib julgesti ühendust võtta.

Mehe pea ei valuta

Kunagi ammu teatas üks kursaõde (arstiõpingute alguses) siiralt, et tema küll ei kujuta ette, et meestel ka peavalu esineb. Aga näe, esineb!
Peavalu on üks sagedasemaid haigusnähte, millest kindlasti raskeim vorm on migreen ning mille käes kannatab ca iga 10 inimene (naistel esineb migreeni 3x sagedamini kui meestel). Sagedasim peavalu vorm on pingepeavalu, mille peamine põhjus peitub liigses stressis ning mis tekib eelkõige liigse lihaspinge tõttu. Teine tüüp on kobarpeavalu, mida esinebki sagedamini meestel ja mis võib kaasneda ka migreeniga.
Mulje, et meestel pea ei valuta on petlik, kuid nagu ikka pööravad mehed oma terviseprobleemidele tähelepanu enamasti siis, kui enam teisiti ei saa ning ammugi ei saa mehed lubada endale tööl (ajutist) madalamat performance'it peavalu tõttu, sest see pole "mehelik", eks ole!

Tööjõupuudus peaks tootma naeratust

Hea leid langeva klienditeeninduskvaliteedi ajastul on sõnatuletus "teenindustaja", mis tähistab teeninduse eemaldamist...
See ja minu eelnevad kogemused tekitas mõtte, et tegelikult peaks asi olema vastupidine. Kui valitsevas tööjõupuuduse olukorras on täielik võim parimate töötingimuste ja motivatsioonipakettide nõudmisel töövõtja kätes, siis peaksid olema loodud kõik faktorid töötaja õnnetunde tagamiseks. Seega, kui on sobiv töö sobivates tingimustes, siis peaks töötaja näol olema enamasti naeratus, aga mitte peegelduma trots, kurbus, viha või muu negatiivne emotsioon. täna ei ole enam nii, et peab tegema seda tööd, mis väga ei meeldi, kuna muud võimalust pole. Jah, kõigil meil on vahel kehvi päevi, kuid see ei vabanda ebakompetentsust ei toote ega klienditeeninduse suhtes.
Ehk siis, kes ei suuda tööle (kliendile, patsiendile, teerullile ;) jt) naeratada, see peab küsima omale paremad töötingimused (suurem vastutus ja tunnustus, palk või mis iganes muu isiklikult motiveeriv faktor) või vahetama töökohta.

EMT - sabassörkimise liider

Eile vaatasin taas, kuidas EMT reklaamib ennast innovaatilise ja kvaliteetsena ning maailma parimana. Aga kus see innovaatilisus siis on - peale MSN-i (mis ka üksikutele telefonidele mõeldud) ei ole EMT avalikult turule ühtegi innovaatilist lahendust pakkunud. Ei ole ta olnud internetiseerimise esirinnas ega lisateenuste arendamisel juhtpositsioonil. OK, mobiil-ID on tore ja vajalik asi, aga see on ka kõik... Tundub, et EMT prioriteedid on lapsed (POP) ja pubekad (rate.ee), millele enamik jõudu ja tähelepanu kulub. Ärikliendid on EMT-s, sest enamasti ei viitsita tegeleda paremate pakkumiste otsimisega, kuigi sellise raadioreklaami peale nagu viimasel ajal eetris kuulda ("kuna enamik ärikliente on EMT-s, siis me ei viitsigi teiega isiklikult tegeleda, vaid anname üldise teadaande, eks ole"), võiks küll mõelda operaatpri vahetusele.
Teistest kallima kõnehinna papp kulub EMT-l vist tühjale hõiskamisele, et nemad on parimad ja kvaliteetsemad, aga ei ole ju. Kus on innovaatilised ideed, mida inimesed mitme kuu jooksul EMT-le pritsisid (kuigi suurem osa neist ei olnud eriti innovaatilised :)? Kas keegi kuulis meedias, kuidas parimat ideed kasutati ja premeeriti? Mida pole, seda pole ja nii taandubki lõpuks kogu Eesti innovatsioonivõime sabassörkimise tasemele, sest Suured ei viitsi ega suuda kiire arenguga kaasa minna ammugi seda ise suunata.

Arst on Sprite, patsient on Janu - Janu ei võida kunagi!

Päris üllatav, aga samas hea oli Delfist lugeda Liis Arujärve suhteliselt tasakaalustatud lugu patsiendi ja arsti suhetest Eestis. Paraku ei ole lihtsat lahendust nende suhete paranemisel loota, sest sõjaväemeditsiin, mis Eestis endiselt valitseb ja mida ülikoolis endiselt õpetatakse, ei pea oluliseks ravialuse(!) isiku aktiivset kaasamist. Sõjameditsiinis on oluline kiiresti ravialuse seisund stabiliseerida ning vältida tüsistuste teket kõigi võimalike meetoditega (nt ulatuslik amputatsioon). Hilisem "sõjaveterani" toimetulek ei huvita enam kedagi, peamine on ikkagi "säilitada elu". Sõjameditsiini probleemid on praegu päevakorral ka Ameerikas, kus Iraagi sõja veteranid otsivad ravivõimalusi ja inimlikku abi nii vaimsete kui füüsiliste traumadega.
Pärast Eesti taasiseseisvumist on ka arstid pidanud võtma omaks turumajanduse reegleid a la "klient on kuningas", "ressursid on piiratud" jne, kuid probleem ongi selles, et arstide meelst ei ole patsient klient vaid ikkagi ravialune isik, kellele peab abi osutama. Partnerlussuhted arsti ja patsiendi vahel on esialgu vaid ilus teooria, mistõttu ei arene ka õendus nii kiiresti kui võiks (sest hiaglaid valitsevad siiski arstid) ning hooldajatelgi on mugavam võtta üle arstide suhtlemismall.
Loomulikult on ka teistsuguse suhtlemisviisiga arste-õdesid-hooldajaid, kuid see on pigem tingitud kaasasündinud isikuomadustest ja heast lastetoast, aga mitte sihipärasest harimisest , mis peaks algama tõesti nädalasest "patsiendiks olemise" treeningust ülikoolihaiglas. Äkki ongi nii, et hea arst on see, kes saab arstiks pärast lapsepõlves palju haiglas veedetud aega, mitte ei langeta otsust lootusega "igavesele leivale" ...

Linlaste arv ületas maakate arvu

Eelmise nädala keskel saabus see päev, kui linnaelanike arv väidetavalt ületas maaelanike arvu. Kes seda täpselt teab, aga nii ühed USA ülikooli teadlased väidavad, põhinedes oma mudelil, mille järgi 23. mail 2007 elas maailma linnades 3,303,992,253 inimest ning maapiirkondades oli inimeste arv 3,303,866,404. (Allikad: Johan Norberg <-- Slashdot <-- Mayday 23: World Population Becomes More Urban Than Rural)

Eestis elas "linnalistes asulates" 2006 aasta lõpus 69,3% elanikest.

Haiglad ritta - üks, kaks, kolm!

Varsti on taas käes aeg, kus haiglate saatus on riiklikul vaekausil. Aastal 2009 loetakse haiglad üle ja vaadatakse, mida nad teha oskavad ning otsustatakse, mida nad edaspidi teha võivad. Aga selge on see, et niipalju aktiivravi pakkuvaid haiglaid kui täna meil on või mõned aastad tagasi oli, meil vaja ei ole. Peamiseks põhjuseks ikka kvaliteet ja kättesaadavus, sest ühel väiksel haiglal kaugel maanurgas on väga raske leida omale kõrgelt kvalifitseeritud arsti, kes riskiks oma professionaalsete oskustega isegi väga suure palga nimel. Pigem on arstile ikka oluline, et jätkuks haigeid, kelle heaks oma (pidevat-püsivat uuendamist vajavaid!) teadmisi või käteoskust (pidevat-püsivat harjutamist vajavaid!) rakendada.
Aga väikehaiglatel on oma koht päikse all kindlasti ning sel aastal toimuvad mitmed haiglate konverentsid on ka selle koha otsimisele pühendatud. Esimesena sai sellega hakkama Lõuna-Eesti Haigla, millest kirjutab Ain ning tulemas on Viljandi Haigla 5. aastapäevale pühendatud konverents.

Esimese digitaalse video laenutus tasuta!

Jah, nii võiks kõlada Elioni reklaamlause, millega saaks enamikku Elioni digi-TV vaatajaid õpetada videosid üle neti laenutama. Sest esimene kord on võibolla keeruline teistele teadamata PIN koodi (0000) sisestada.
Ja kui see nüüd nii juhtuma peaks, siis palun saata tshekk minule, sest mul on tunnistajad idee esmakordsel mainimisel... kui on ;)

Müüja, kes ei taha müüa

Ma ei saa aru, kuidas müümise kunst enamikest müüjatest nii kauge kaarega mööda on läinud! Arvestades seda, kui palju on igasuguseid müügikoolitusi ja muid kursusi a la Peep Vain, on müüjate müügioskused peaaegu null. Ma ei tea müümisest professionaalses mõttes midagi, kuid kliendina tahaks vaba raha eest saada maksimaalse rahulolu ehk siis materiaalse ja emotsionaalse rahulduse asjade soetamisest.

Ostsin reedel kingituseks EMT esindusest SonyEricssoni sinihambaga vabakäeseadme ühele armsale äriemale J emadepäevaks, kuid kinkimisrõõmu kõrval jäi osturõõmust vajaka. Klienditeenindaja(=müüja) ei suutnud mulle vist ühtegi õiget tehnilist fakti asjakese kohta öelda, sest polnud vaevunud karbi pealt infot lugema. OK, ma olin veidi internetist enne uurinud ja teadsin mind huvitavaid üksikasju, kuid ühes pisikeses esinduses, kus on müügil ca 30 telefoni ja mõnikümmend muud jublakat võiks ju müüja (eriti veel mees, sry eelarvamuse pärast) hallata kogu infot ning tuua välja head-vead, mille põhjal saaksin teadliku otsuse langetada. Aga ei, kutt oli tumba ja näitas välja, et tegelikult ikka ei viitsi ta seda asja mulle müüa, aga kui ma peale käin ja kui mul oma rahaga muud teha pole, siis võib ju kah… Ja nii jäigi asja ostmisest rahulolu saavutamata, sest hinge jäi kripeldama, kas see on ikka sellest kehvast valikustki parim variant!

Aga unistada ju võib, et kunagi saabuvad taas ajad, kus lähed ostma kasutatud autot, aga väljud salongist uue autoga, sest müüja "rääkis su ära" ja müüs sulle sinule 100% sobiva ja kvaliteetse kauba. Kas automüüja, kes reklaamib oma autosid kui "auto emocion", on ikka kindel, et müügimehed seda emotsiooni ka kliendile üle kannavad?

Rahvamalevlaste ja ühiskondlike autoinspektorite väljaõpe

See on nüüd siis käes - abipolitseinikud, keda vanasti kutsuti rahvamalevlasteks või ühiskondlikeks autoinspektoriteks on nüüd siis rahva kallale lastud.
Sõitsime eelmisel nädalal Merivälja teel 30 km/h alas tavapärase kiirusega, millega seal juba aastajagu kogu autokolonn liigub - 70-80 km/h. Suures abipolitseinike väljaõppevajaduses on igasse liikluspatrulli istutatud "pärisüpolitseiniku" kõrvale "abipolitseinik", kellele tubli pärisnaispolitseinik tahtis vist karmi õppetundi anda ning võttis meid kui esimesena startinuid rajalt maha. Muidugi, 30-alas üle 70 km/h liikumine on justkui võrdväärne 90-alas 130+ km/h kihutamine, aga... tegelikult ei ole ju, sest kaherajalisel sõiduteel siledal asfaldil on 30 km/h liikumine mõttetult aeglane (isegi linnas) ja kui seda teeks, siis sõidaks jeepid teistest lihtsalt üle... Pealegi ei osalenud abipolitseinik autos protokolli koostamise näitlikul õppetunnil, vaid tegi aega parajaks suvaliste autode peatamise ja dokumentide kontrollimisega (mida vist ilma põhjuseta teha ei tohiks!?).
Loo moraal: sellisel teelõigul antud liiklustingimustes (õhtune hõredama liikluse aeg) karistamine ei oma mingit kasvatuslikku ega karistuslikku efekti, sest see oli mõttetu aktsioon, mis üldise liikluskultuuri parandamisele kuidagi kaasa ei aita (järgmisel hommikul oli Järvevanal keskmine liikumiskiirus 90+ km/h ning vajadus liikluse rahustamise järele oluliselt suurem). Seega, jääbki tunne, et abipolitseinikest tahetakse teha rahvamalevlasi või ühiskondlikke autoinspektoreid.

Venemaa võitis Eurovisiooni!

Igasugu arvamusi on juba koormate kaupa avaldatud ja põhiline arvamus on, et Balkanimaad (või Ida-Euroopa) hakkavadki Eurovisioonil ilma tegema. Üks põhjuseid on ka Ida-Euroopa ja Balkanimaade immigrantide suurenev hulk "vanades riikides", kes mujal saavad oma riigi eest hääletada (nt leedu-läti kogukond Iirimaal on juba väga suur).
Panin kokku väikse tabeli, milles on esitatud punktide arv juhul, kui poleks arvesse võetud nn rahvuslikul-geograafilisel pinnal antud punktid. Punktide 8-12 arvestamata jätmisel selgub, et Eurovisiooni võitja oleks pidanud olema Venemaa Ukraina ja Serbia ees. Lisaks on näha, et kõige rohkem hääli sai oma emigrantidelt Türgi (pole uudis ju!), kes ilma suurte punktideta oleks langenud vähemalt 7 koha võrra ning palju kõrgemal oleks võinud olla ka Saksamaa ja Ungari.

Nojah, kes ei teaks ütlemist - "There are three kinds of lies: lies, damned lies, and statistics" (Benjamin Disraeli, Mark Twain), aga veidi arvulist lisainfot üldisele arutusele ikka :)

Eurovisiooni tulemused 2007 (Eurovision Song Contest Results 2007)	Ametlik tulemus (Official results)	Ilma 12 p. (Without 12 p)	Ilma 10 p. (Without 10 p)	Ilma 8 p. (Without 8 p)	Kohapunktide summa (Sum of score points)	Kohtade vahe (Difference of scores)
3. Russia	207	171 (2)	129(1)	161(1)	7	2
2. Ukraine	235	175 (1)	145(2)	105(3)	8	0
1. Serbia	268	160 (3)	140(3)	92(4)	11	-2
5. Bulgaria	157	145(5)	115(4)	107(2)	15	1
7. Greece	139	115(7)	85(7)	69(6)	26	2
9. Hungary	128	116(6)	106(5)	66(8)	27	3
6. Belarus	145	109(9)	79(9)	63(9)	32	-1
12. Georgia	97	85(12)	85(8)	77(5)	37	4
10. Moldova	109	97(11)	77(10)	69(7)	38	1
11. Bosnia- Herzegovina	106	106(10)	86(6)	46(12)	38	1
4. Turkey	163	103 (4)	43(15)	43(13)	42	-7
8. Armenia	138	114(8)	54(12)	30(15)	42	-4
15. Slovenia	66	66(14)	66(11)	58(10)	50	2
13. Romania	84	60(15)	50(13)	42(14)	55	-1
19. Germany	49	49(17)	49(14)	49(11)	61	4
14. FYR Macedonia	73	73(13)	33(16)	17(19)	62	-2
16. Latvia	54	54(16)	24(18)	24(17)	68	-1
17. Finland	53	29(19)	29(19)	29(16)	70	-1
20. Spain	43	31(18)	31(17)	23(18)	73	1
18. Sweden	51	27(20)	17(21)	9(21)	80	-2
23. United Kingdom	19	7(23)	7(22)	7(22)	83	1
21. Lithuania	28	16(22)	6(23)	6(23)	89	-1
22. France	19	19(21)	19(20)	11(20)	90	0
24. Ireland	5	5(24)	5(24)	5(24)	96	0
……
22. Estonia (in semi-final)	33	33(22)	33(21)	25(21)