Haiglad ritta - üks, kaks, kolm!

Varsti on taas käes aeg, kus haiglate saatus on riiklikul vaekausil. Aastal 2009 loetakse haiglad üle ja vaadatakse, mida nad teha oskavad ning otsustatakse, mida nad edaspidi teha võivad. Aga selge on see, et niipalju aktiivravi pakkuvaid haiglaid kui täna meil on või mõned aastad tagasi oli, meil vaja ei ole. Peamiseks põhjuseks ikka kvaliteet ja kättesaadavus, sest ühel väiksel haiglal kaugel maanurgas on väga raske leida omale kõrgelt kvalifitseeritud arsti, kes riskiks oma professionaalsete oskustega isegi väga suure palga nimel. Pigem on arstile ikka oluline, et jätkuks haigeid, kelle heaks oma (pidevat-püsivat uuendamist vajavaid!) teadmisi või käteoskust (pidevat-püsivat harjutamist vajavaid!) rakendada.
Aga väikehaiglatel on oma koht päikse all kindlasti ning sel aastal toimuvad mitmed haiglate konverentsid on ka selle koha otsimisele pühendatud. Esimesena sai sellega hakkama Lõuna-Eesti Haigla, millest kirjutab Ain ning tulemas on Viljandi Haigla 5. aastapäevale pühendatud konverents.