Info ja sõbrad

Lühikese ajaga on selgeks saanud on-line infovahetamise ja uudisteportaalide võimekuse piirid. Kolmas maailmasõda ei pruugi tõesti seisneda kellegi füüsilises hävitamises tuumapommiga, vaid keskpika suremisprotsessi võib esile kutsuda ka massiivsete virtuaalrünnakutega mööda valguskaableid. Tõenäoliselt polegi vahet, kas rünnata valitsuse ja ajaleheportaale või pommitada energia-transpordi-veevarustuse jne infosüsteeme, mille tulemusel jääb riik pimedaks ning sureb janusse. See on küll tehnikakauge tähelepanek, aga äkki aitab portaalide elujõudu üleval hoida nn Skype-efekt, kus kõik süsteemis osalevad arvutid on omamoodi vaheserveriteks infole (ka Joost-TV kasutab sama põhimõtet vist) ning küberrünnakuid on ehk ka raskem korraldada.

Olen kogu aeg mõelnud, kui haavatav on tänane arenenud maailm, kus kogu elutegevus tugineb elektronide (elekter) ja/või footonite (internet) voole mööda kaableid. Tavaolukorras nii kindlana näivad süsteemid näitavad oma haavatavust kriitilistes situatsioonides ning siis ei ole elutähtsa info hankimisel abi millestki muust, kui sotsiaalsest võrgustikust, kus info võib levida (küll ka moonutatult, aga siiski) lühikeste helilainetena vägagi kaugele. Seepärast sõbrad, unustage Internet (ma ise püüan ka, vähemalt mõneks ajaks, sulgeda igasugused feedreaderid) ja otsime üles oma sõbrad!