Viina pole, pood kinni!

Tallinn alustab elanike ellujäämiskatsetega 1. augustist, kui alkoholi müük alates kella 8 õhtul on keelatud. Eelmisel nädalal võtsid poodnikud sõna, et kui alkoholi müüa ei saa, siis peaks poe õhtul varem kinni panema. Teised jälle hurjutasid, et inimeste harjumusi ei tohi muuta. Viinatootjad aga muretsevad oma kasumi pärast.
Alkoholipoliitika eesmärkidest ning sekkumiste kulu-efektiivsusest (mõju kogu rahvastiku eluaastatele) kirjutas Taavi juba novembris 2006. Alkoholi müügipiirangud üksi ei paranda eriti olukorda ning pigem tekitavad sellised "kampaaniad" (eriti tänastes tingimustes ja sellega seotud poliitikute motivatsioonile mõeldes) vastuseisu paljudes osapooltes, mida senised reageeringud ka tõestavad.
Mis aga puutub poodide lahtiolekuaegade lühendamisse, siis seda võiks teha küll. Miks peavad müüjad madala palga eest pooltühjades poodides passima, kui samas võiks nende töö parema korraldamise kaudu lühendada tipptundidel järjekordi (RIMI juht lubas seda lahkelt!)? Poodide lahtiolekuaja lühenemine mõjutab tõesti inimeste harjumusi ning kas see on halb, kui igaõhtuse poetreti asemel ollakse rohkem perega koos ja käiakse kasvõi lihtsalt jalutamas. Kui peres on piisavalt suur külmkapp (ja auto) olemas, siis on kord-paar nädalas poes käimine nii aega, närve (järjekorras seismine on ju väga tüütut) kui rahakotti säästvam :)

Lugu Meditsiiniuudistes

Lõpuks sai siis kirja lugu sellest, mida ka tervishoius vältida ei saa - internetiseerumine ja integreerumine üleilmsesse infosüsteemi indiviidide tasandil. Mõned (eriti vanemad inimesed) arvavad, et loodetavasti sellist aega ei tulegi, kus vetsupott mõõdab sul vererõhku ja -suhkrut ning saadab andmed vajadusel perearstile, kuid pigem tuleks eitamise asemel otsida täna juba võimalusi, kuidas säilitada inimlikkus ja (ammu-unustatud) privaatsus nähtamatute sensoritega elukeskkonnas.
Suurem osa inimesi, siiski arvab, et terviseandmete kogumine ja tervishoiutöötajatele kättesaadavaks tegemine on oluline ning e-tervise areng on paratamatus.

Silmatera

Jess, minu uus SonyEricsson K810i teeb mida lubab :) Nüüd võib siis tekkida blogisse ka rohkem isiklikku pildimaterjali.

Kirglik büroojuht

PRAXIS on paar kuud otsinud büroojuhti, kuid seni ei ole see õnnestunud. Hoolimata sellest, et pakkuda on loomingulist ja arendavat tööd arenevas noores poliitikauuringutele keskendunud sihtasutuses ei õnnestu leida sobivat inimest. Milles probleem? Kui lähtuda seisukohast, et head töötajat motiveerib peamiselt töö ja tunnustus, siis sellest ei tohiks puudust tulla, pealegi saab kohe alustada e-töökorralduse juurutamisega! Kas viga on palganumbris? Võibolla, sest tekkinud olukorras, kus töötingimused võivad suhteliselt sarnased olla, saabki üleostmisel määravaks pakutav rahahulk. Nagu jalgpallis juba :)
Tegelikult on peamine põhjus selles, et kõik tööandjad on aru saanud, kui raske on leida uut inimest, mistõttu hoitakse iga lahkujat kümne küünega kinni ning kui päev enne ei pandud halli kontorihiirekest ja tema rahulolematust tähelegi, siis pärast äramineku teadet alustatakse igakülgset moosimist - ja nii tekibki äraminejas kindlus ja kirg edasi tegutseda tuttavas keskkonnas uute väljakutsetega, sest ta on saanud tähelepanu ja tunnustust, mida ilma äramineku jõulise sõnumita oleks võimatu olnud loota.
Aga kui keegi tunneb endas kirge alustada isiklikku ja organisatsiooni arengut tagavat tööd koos keskmiselt 27-30 aastaste poliitikauurijatega, siis võib julgesti ühendust võtta.

Mehe pea ei valuta

Kunagi ammu teatas üks kursaõde (arstiõpingute alguses) siiralt, et tema küll ei kujuta ette, et meestel ka peavalu esineb. Aga näe, esineb!
Peavalu on üks sagedasemaid haigusnähte, millest kindlasti raskeim vorm on migreen ning mille käes kannatab ca iga 10 inimene (naistel esineb migreeni 3x sagedamini kui meestel). Sagedasim peavalu vorm on pingepeavalu, mille peamine põhjus peitub liigses stressis ning mis tekib eelkõige liigse lihaspinge tõttu. Teine tüüp on kobarpeavalu, mida esinebki sagedamini meestel ja mis võib kaasneda ka migreeniga.
Mulje, et meestel pea ei valuta on petlik, kuid nagu ikka pööravad mehed oma terviseprobleemidele tähelepanu enamasti siis, kui enam teisiti ei saa ning ammugi ei saa mehed lubada endale tööl (ajutist) madalamat performance'it peavalu tõttu, sest see pole "mehelik", eks ole!

Tööjõupuudus peaks tootma naeratust

Hea leid langeva klienditeeninduskvaliteedi ajastul on sõnatuletus "teenindustaja", mis tähistab teeninduse eemaldamist...
See ja minu eelnevad kogemused tekitas mõtte, et tegelikult peaks asi olema vastupidine. Kui valitsevas tööjõupuuduse olukorras on täielik võim parimate töötingimuste ja motivatsioonipakettide nõudmisel töövõtja kätes, siis peaksid olema loodud kõik faktorid töötaja õnnetunde tagamiseks. Seega, kui on sobiv töö sobivates tingimustes, siis peaks töötaja näol olema enamasti naeratus, aga mitte peegelduma trots, kurbus, viha või muu negatiivne emotsioon. täna ei ole enam nii, et peab tegema seda tööd, mis väga ei meeldi, kuna muud võimalust pole. Jah, kõigil meil on vahel kehvi päevi, kuid see ei vabanda ebakompetentsust ei toote ega klienditeeninduse suhtes.
Ehk siis, kes ei suuda tööle (kliendile, patsiendile, teerullile ;) jt) naeratada, see peab küsima omale paremad töötingimused (suurem vastutus ja tunnustus, palk või mis iganes muu isiklikult motiveeriv faktor) või vahetama töökohta.

EMT - sabassörkimise liider

Eile vaatasin taas, kuidas EMT reklaamib ennast innovaatilise ja kvaliteetsena ning maailma parimana. Aga kus see innovaatilisus siis on - peale MSN-i (mis ka üksikutele telefonidele mõeldud) ei ole EMT avalikult turule ühtegi innovaatilist lahendust pakkunud. Ei ole ta olnud internetiseerimise esirinnas ega lisateenuste arendamisel juhtpositsioonil. OK, mobiil-ID on tore ja vajalik asi, aga see on ka kõik... Tundub, et EMT prioriteedid on lapsed (POP) ja pubekad (rate.ee), millele enamik jõudu ja tähelepanu kulub. Ärikliendid on EMT-s, sest enamasti ei viitsita tegeleda paremate pakkumiste otsimisega, kuigi sellise raadioreklaami peale nagu viimasel ajal eetris kuulda ("kuna enamik ärikliente on EMT-s, siis me ei viitsigi teiega isiklikult tegeleda, vaid anname üldise teadaande, eks ole"), võiks küll mõelda operaatpri vahetusele.
Teistest kallima kõnehinna papp kulub EMT-l vist tühjale hõiskamisele, et nemad on parimad ja kvaliteetsemad, aga ei ole ju. Kus on innovaatilised ideed, mida inimesed mitme kuu jooksul EMT-le pritsisid (kuigi suurem osa neist ei olnud eriti innovaatilised :)? Kas keegi kuulis meedias, kuidas parimat ideed kasutati ja premeeriti? Mida pole, seda pole ja nii taandubki lõpuks kogu Eesti innovatsioonivõime sabassörkimise tasemele, sest Suured ei viitsi ega suuda kiire arenguga kaasa minna ammugi seda ise suunata.