Laps teab ise, millal sööb
Pikk suvi on möödas ja taas aeg mõtteid mõlgutada. Palju teemasid oleks, millest kirjutada, aga ükski pole veel blogiküpseks saanud.
Suve mõnusamaid blogilugemisi on olnud Kaja lood Soomest, soomlastest, eestlastest, Eestist ja Saaremaast ning sekka ka kommunikatsioonist.
Aga mõtlema ja kirjutama ärgitas hoopis tema viimane lugu emade ja laste suhetest söögilaua ääres. Ei läinud see söögikarikas ka minust ega mu sõpradest mööda, kes väljaspoolt Tartut elades nädalavahetusel koju põikasid - kodus pidi sööma ja "pool siga" pandi ka kaasa, et tudeng raamatukuhja all kokku variseks. Ja on ka klassikud seda oma teostes kirjeldanud - söö poeg, söö veel teine põdrakints ka, mis sest ühest ikka saab ("Mees, kes teadis ussisõnu", Kivirähk).
Jälgides oma silmatera söömisi, on tekkinud mõte, et ega laps ennast nälga ei jäta, kui on mida süüa. Ühel päeval sööb rohkem, teisel vähem ning küsimus on pigem selles, mida vanemad käeulatusse panevad. On ju tehtud ka uurimusi, kus tõestatakse, et söömisharjumused kujunevad välja varases nooruses ning seetõttu ei ole küsimus selles, kas laps sööb, vaid mida ta sööb. Loodus ei luba elusorganismil nälgida ning seetõttu pole vaja muretseda, et laps ühel või teisel päeval ei söö. Eks vanarahvas teadis ka, mida rääkis "nälg on kõige parem kokk" ning seetõttu püüame ise küll vähemasti mitte sundida last sööma, sest ta teab ise, millal sööb. Aga see, mida ta sööb on juba palju keerulisem matemaatika, sest ahvatlusi on nii palju ja kui komi maitse kord juba suus, siis minnaksegi poodi eelkõige kommi ostma...
Pilt: http://www.gutenberg.org/files/16977/16977-h/images/27.jpg
6 kommentaari:
No selle benjaminspokiliku seisukoha katsetasin oma lapse peal läbi.
Kui laps ei söö, siis ta ei söö.
Minu poolteiseaastane laps oli kolm päeva söömata kui ei sundinud. Toidu panin kolm korda päevas ette, Ta ei puudutanudki seda.
Lõpuks tuli suust atsetooni lõhna ja jalad värisesid all - organism nälgis.
Laste isule ei saa alati loota ja toiduvalikule hoopiski mitte. Ka siin pani Spock mööda.
Mingil hetkel tuleb muidugi kavalust ka kasutada :)
njah, minu kogemus küll pigem selline, et söövad nad nii nagu vanemad ees. Kui on omal regulaarsed söögiajad ja korralik toit laual, siis sellega nad ka harjuvad.
Kogu see vabakasvatuse jutt on tore küll, aga praktikas ei tööta eriti hästi.
Ühtlasi tervisi Agrisele! Long time no see :) Tore näha, et üritad järelkasvu asjus mulle järele jõuda :D
Vahur
Hei Wahur! Eks ma üritan jah nüüd iivet tõsta, eriti kui esimene kogemus nii positiivne on ;) Aga vabakasvatusest ei ole juttugi! Kuigi mul see veel hästi ei õnnestu, tuleb ikka vajadusel oma seisukoht maksma panna. JA kui liiga palju selgitada, siis nagu sõber Taavi rääkis, hakkab laps hilisemas eas argumenteerimist osavasti ikkagi enda kasuks pöörama ;)
tänud, et viitsid lugeda...lastega on nii, et jah...kes see teab, kuidas õige on...
Postita kommentaar