Kes teab ussisõnu?
Kivirähk on nõid või selgeltnägija. Ta kirjutab oma viimases raamatus, kuidas mets-eestlased kaotasid oma maailma ning isegi Põhja-Konn ei saanud midagi teha (olen raamatuga alles poole peal, mistõttu ei tea, kuidas see lõpeb) ehk siis Tallinna mässust. Aga Kivirähk ei kirjuta mitte eestlastest, vaid hoopis nõukogude inimestest, kelle hulgast üha rohkem ja rohkem on läinud tsiviliseeritud ja vabasse maailma elama. Eestlaste püha hiis oma haldjatega, millesse ükski loom ei võinud jalgagi tõsta, on venelaste Tõnismägi pronkskuju ja vanaisade vaimudega. Ja siis tulevad valitsuse metsalised ja hävitavad püha paiga. Ei aita siin ka päris-venelaste sisin, sest nende ussisõnad enam meie peale ei mõju!
Aga muretsema paneb (ikka veel!?) see, kas keegi teab ussisõnu, mis paneks linnapea suu lukku ning uinutaks k-erakondlased nagu hundid laudas tuttu? (Kivirähk kirjutab, kuidas huntidel kõrvad vaiku täis topiti, et neile ussisõnad ei mõjuks, kuid jamaks läks seetõttu, et vaik jäi kõrva igaveseks ning hundid hakkasid lihtsalt omapead tegutsema...) Kas riigis peaks kohe uued valimised välja kuulutama, et enne lõplikku kõrvade vaigutamist see laut koos huntidega kaduvikku kaoks ja need kes võimelised on, sünniksid ümber tulevikku vaatavateks riigikodanikeks?
P.S. Tänastest lehepaladest meeldis mulle Mihhail Lotmani artikkel Postimehes (on-lines praktiliselt võimatu lugeda hetkel), kuna selles rõhutatakse nimetamise-nimede tähtsust ning Öise Vahtkonna rituaalset tausta, mille valguses võib Tallinnas toimunut käsitleda ka kui viimset ohverdamist punakangelaste vaimudele.
10 kommentaari:
kivirähki uus on absoluutselt hea. ma olen ka poole peal. ma enne vihkasin kivirähki sajaga. eriti iniseva mulje jättis jutt "vaene üliõpilane". räägiti, et ussisõnad olevat hoopis teine mekk ja stiil ja ma siis proovisin uuesti. ja nii ongi. :)
On jah hea ja ma pole praeguse lugemise peal veel mitmete kriitikutega nõus, et tegemist on tõeliselt masendava, pessimistliku, julma, jne raamatuga. Kui seda võtta tänase elu olukirjeldusena , siis selline see meie elu ju ongi - ussisõnad pole enam tähtsad, kui on pappi, millega ulguvad hundid/klähvivad koerad vaigistada.
no selles osas keeldun ma küll uskumast, et kivirähkist kunagi meie bulgakov saab. kõik need allegooriad on enamasti ikka pigem lugejatöö. raamatu sisse ja välja võib igasuguseid meelepäraseid/aktuaalseid teemasid lugeda. ja kivirähkist mingit cohellot ka ei maksaks teha - wow kui deep jne. ;)
Miks sa just selle raamatuga oma blogi alustasid? Lihtsalt küsimus.
Hea küsimus ja lihtne vastus on, et ma antud hetkel seda just lugesin (ja loen ka praegu). Ja see, millest raamatus juttu, tekitas seoseid olukorraga riigis. Kui oleksin lugenud nt "1984", "Sinuhe" või miskit muud, siis oleksin kasutanud muid võrdlusi, vist...
Aga endiselt pole ma jõudnud vastava kohani "ussisõnades", mis muudaksid selle raamatu minu jaoks masendavaks. Võibolla ei oska niimoodi lihtsalt mõelda.
Noh, ja kuidas raamat edeneb?
Järgmisena soovitaks D.H.Childressi "Hiina, Sise-Aasia ja India kadunud linnad". Peaks olema midagi hingelähedast.
Kohe-kohe saab läbi, sest lugemisaega on ainult nädalavahetustel lapse magamapanekul :) Aga huvitav soovitus, tänan!
lihtsalt niisama kommentaar - kas sa aastal 2008 loed ikka veel neid raamatuid, mis eelvaates kirjas? :D
Aastal 2008... tuleb tunnistada, et jutukaid polegi eriti lugenud, sest enamik aega kulub "oma loo" kirjutamisele pere ja muude tegemiste kaudu. Ahjaa, Solaris sai uuesti loetud :)
Sii on OK :)
Postita kommentaar