Taagast vabaks

Kuhu läheb tigu, sinna läheb ka tema maja. Kas keegi on kunagi näinud, kus asub teo majas prügikast? Peale limase jälje ja ärasöödud taimelehtede ei näe me teo elutegevusest mingeid märke (võibolla teoteadlased näevad, kes teab...)
Aga inimene, lihtne külaelanik või vähemlihtne papikummardaja, ükskõik, jätavad oma elutegevusest suuri ja märgatavaid märke. Kes õuenurka, kes metsa alla, kes maanteekraavi... Kahe ja poole päevaga tassisid ümberkaudsed 20-30 majapidamist valla kulul (maksumaksja kulul tegelikult ju) tellitud prügikonteineri mitmesugust risu täis. Tundub, et see on paljude majapidamiste aasta tipphetk, kui saab aastaga kogutud rämpsu-kilakola käru- ja pagasnikutäite kaupa "võõrasse" konteinerisse tassida.
Mina ei tea, miks inimesed nii teevad, et koguvad aasta otsa rämpsu-solki kuuri või garaazhinurka ning ootavad, et keegi kuskil hoolib, et kogu see risu ei satuks naabri või riigimetsa. Aga kui ühel kevadel jääb konteiner-kevadekuulutaja saabumata, sest hoopis toredam oleks nende kümnete tuhandete kroonide eest ehitada küla muruplatsidele lastele mänguväljakuid või joonida metsa matkateid värske õhu hingamiseks, mis siis küll saab? Kas inimesed surevad oma rämpsu sisse ära?
Jah, absurd on see, kui "millise" autoga veetakse vana tugitool ühiskonteinerisse ja trambitakse prügikoorma otsas, et veel viimased prügikotid kuhja mahuksid. Või on see hoopis vabadus elada nii kuis süda soovib, sest raske tööga on see vabadus enesele kätte võideldud ja miks peaks kallist raha kulutama isikliku prügikasti muretsemiseks, kui head vallaametnikud sinu teenitud tulu eest sulle konteineri kodutanumale organiseerivad.